Eesti disainiettevõtete ja -organisatsioonide ühine pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale kriisikomisjonile. Ühe päevaga kogunes allkirju üle 300.
NB! Palume hiljemalt 19. märtsiks kella 23.59-ks täita kahjude kaardistamise küsimustik, mis asub siin!
Disainerite väikefirmad ja disainiorganisatsioonid (312) pöörduvad Eesti Vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale kriisikomisjoni, kultuuriminister Tõnis Lukase, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Kaimar Karu poole palvega võtta päevakorda ka disainivaldkonna eraõiguslike osapoolte kantavate kahjude hindamise ning neid kahjusid maandavate mehhanismide loomise.
Nii kohalike kui ülemaailmsete COVID-19 levikut tõkestavate meetmete tõttu on disainiettevõtjad eelolevateks kuudeks suurel määral kaotanud oma sissetuleku.
Disainiettevõtted ja -organisatsioonid tunnustavad valitsuse koroonaviirusega tegeleva komisjoni otsust kehtestada riigis eriolukord, et tõkestada Eestis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikut ja seada esikohale Eesti Vabariigi inimeste tervis. Samas on antud samm ja kujunenud olukord teiste valdkondade kõrval paratamatult seadnud väga raskesse olukorda ka Eesti disainiettevõtted, kelle seas on muuhulgas palju nii nišitooteid kui ka ettevõtetele disainiteenuseid pakkuvaid väikeettevõtteid, kes oma Eestis loodud ja valmistatud originaalloomingut ja teenuseid nii kodumaisel (sh turistidele) kui ka eksportturgudel turustavad.
Pöördumise ühe eestvedaja Marit Ilisoni sõnul tabas tema loovateljeed esimene mure, kui ilmnes esimene COVID-19 juhtum Itaalias – moebrändi esindav ja Longing For Sleep kollektsiooni edasimüüjatele esitlev showroom asub Milanos ning sellest hetkest tühistasid kõik hulgimüügikliendid oma külastused, et kollektsiooniga tutvuda ja tellimused esitada. „Seejärel tühistasid järgemööda oma tellimused mitmed erakliendid, sest tänu viiruse levikule on rahvusvaheliste valuutade väärtus tugevasti kukkunud.“ lisab Ilison. ”
Kiita pole ka olukord disainipoodides. Disainerite Liidu presidendi ja Eesti Disaini Maja poe asutaja Ilona Gurjanova sõnul on kohalikud disainipoed meie isetootvatele disaineritele kõige tähtsamad müügikanalid. Sel nädalal on enamus Eesti originaalloomingut pakkunud poed oma uksed sulgenud. Töötajate palkade ja rendi eest tasumine saab olema problemaatiline. “Õnneks saavad huvilised disaintooteid soetada e-poe kaudu ja tundub, et teadlikult eelistatakse kohalikku”, ei kaota Gurjanova lootust.
2015- 2017. aastatel tegutses Eestis disainivaldkonnas keskmiselt üle 700 ettevõtte, mille töötajate arv ületas tuhandet inimest. Disainiga tegelevate ettevõtete seas praktiliselt puuduvad suuremad kui 10 töötajaga ettevõtted, keskmiselt töötab ettevõttes 1,6 inimest. 2015-2017. aastate keskmiseks müügituluks kujunes 47 miljonit eurot, millest eksport moodustas umbes 30% (allikas: Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA 2019. aasta uuring). Praegune kriis ähvardab väikefirmasid, kes aastatepikkuse töö tulemusena on suutnud käima panna väiketootmise või -büroo, investeerinud masinatesse või tarkvarasse, tööjõudu, turundusse ning alustanud aktiivselt eksporttegevusega. Kõige suuremad kuluartiklid on sarnaselt teiste väikeettevõtetega rent ja tööjõukulud.
Arvestades, et Eesti disainiettevõtted on oma unikaalsete toodete ja teenustega olulised Eesti maine kujundajad ja väikeettevõtted annavad Eestis rohkem lisandväärtust kui Euroopas keskmiselt (allikas: Rahajutud.ee, avaldatud 14.07.2018), oleks suur kaotus, kui lisandväärtust andvate ja riigi kuvandi loomisel suurt rolli etendavate väikeste disainifirmade arv peaks kriisi tõttu drastiliselt kahanema.
Allakirjutanud disainiettevõtted ja -organisatsioonid paluvad valitsuse kriisikomisjonil kaaluda muude arutelu all olevatele meetmetele lisaks ettepanekuid, mis puudutavad loomeettevõtete spetsiifikat. Majanduskahjude maandamiseks oodatakse riigi abi nii tööjõumaksude kui rendikulude kompenseerimiseks ja seadusandluse muudatusteks; tehakse ettepanek luua erakorralise riiklik fond, mille kaudu eriolukorras hüvitada ettevõtetele saamata jäänud tuluning eriolukorra tingimustes eelistada riigihangetel eestimaist disaintoodangut või -teenuseid, teha riiklikke ettetellimusi või soetada disainipoodide kinkekaarte; üle vaadata kehtestatud loomemajanduse toetusmeetmete tingimused.
Disainerid on juba täna ühiselt astunud samme selleks, et koguda andmeid eelmainitud disainivaldkonna osapooltele tekkinud kahjude ulatusest. Mikrofirmade ja FIEde spetsiifikat arvestades on alustatud koostööd EVEA-ga. Lisaks teatavad disainiettevõtted, et on valmis täitma erinevaid tellimusi, mis aitaksid kriisi leevendada: näiteks tootma näomaske või osalema probleemidele lahenduse leidmise või prototüüpimise ja visualiseerimisega seotud ettevõtmistes. Näomaskide tootmiseks on oma nõusoleku andnud 140 väiketootjat.
Vastab Urmas LüüsUrmas Lüüs (1987) on omandanud bakalaureuse ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonnas Ehte- ja sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis, Hollandis ja Itaalias. Hetkel töötab Tallinnas vabakutselise disaineri ja …
Eesti disaini on märgatud! Esmakordselt võitsid eesti disainerid mainekal rahvusvahelisel disainikonkursil Red Dot: Product Design Award 2021 suisa kolm tootedisaini auhinda! Palju õnne võitjatele! Disainer Mihkel Masso ja lahingumeditsiini instruktor Rait Arro poolt väljatöötatud …
Räägi mõne sõnaga enda.. “Olen sündinud Tallinnas, õppinud Tartu Ülikoolis Õigusteadust (bakalaureuse kraad), millele järgnes suunamuutus ning disainiõpingud Studio Bercot moekoolis Pariisis.” Kuidas leidsid tee disainini..Tee disainini on olnud loomulik kulgemine, rõivadisain on …
“Olen Tartus sündinud ja kasvanud. Koolis käisin kõigepealt Kunstigümnaasiumis ja edasi Miina Härma Gümnsaasiumis, kus mul tuligi tagasi igatsus loomingulise tegevuse järgi. Tartu Ülikoolis lõpetasin ajaloo ning rahvusvaheliste suhete suuna ja siis …
312 Eesti disainiettevõtte ühine pöördumine EV kriisikomisjoni poole!
Loomemajandus – hukule määratud?
Eesti disainiettevõtete ja -organisatsioonide ühine pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale kriisikomisjonile. Ühe päevaga kogunes allkirju üle 300.
NB! Palume hiljemalt 19. märtsiks kella 23.59-ks täita kahjude kaardistamise küsimustik, mis asub siin!
Disainerite väikefirmad ja disainiorganisatsioonid (312) pöörduvad Eesti Vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale kriisikomisjoni, kultuuriminister Tõnis Lukase, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Kaimar Karu poole palvega võtta päevakorda ka disainivaldkonna eraõiguslike osapoolte kantavate kahjude hindamise ning neid kahjusid maandavate mehhanismide loomise.
Nii kohalike kui ülemaailmsete COVID-19 levikut tõkestavate meetmete tõttu on disainiettevõtjad eelolevateks kuudeks suurel määral kaotanud oma sissetuleku.
Disainiettevõtted ja -organisatsioonid tunnustavad valitsuse koroonaviirusega tegeleva komisjoni otsust kehtestada riigis eriolukord, et tõkestada Eestis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikut ja seada esikohale Eesti Vabariigi inimeste tervis. Samas on antud samm ja kujunenud olukord teiste valdkondade kõrval paratamatult seadnud väga raskesse olukorda ka Eesti disainiettevõtted, kelle seas on muuhulgas palju nii nišitooteid kui ka ettevõtetele disainiteenuseid pakkuvaid väikeettevõtteid, kes oma Eestis loodud ja valmistatud originaalloomingut ja teenuseid nii kodumaisel (sh turistidele) kui ka eksportturgudel turustavad.
Pöördumise ühe eestvedaja Marit Ilisoni sõnul tabas tema loovateljeed esimene mure, kui ilmnes esimene COVID-19 juhtum Itaalias – moebrändi esindav ja Longing For Sleep kollektsiooni edasimüüjatele esitlev showroom asub Milanos ning sellest hetkest tühistasid kõik hulgimüügikliendid oma külastused, et kollektsiooniga tutvuda ja tellimused esitada. „Seejärel tühistasid järgemööda oma tellimused mitmed erakliendid, sest tänu viiruse levikule on rahvusvaheliste valuutade väärtus tugevasti kukkunud.“ lisab Ilison. ”
Kiita pole ka olukord disainipoodides. Disainerite Liidu presidendi ja Eesti Disaini Maja poe asutaja Ilona Gurjanova sõnul on kohalikud disainipoed meie isetootvatele disaineritele kõige tähtsamad müügikanalid. Sel nädalal on enamus Eesti originaalloomingut pakkunud poed oma uksed sulgenud. Töötajate palkade ja rendi eest tasumine saab olema problemaatiline. “Õnneks saavad huvilised disaintooteid soetada e-poe kaudu ja tundub, et teadlikult eelistatakse kohalikku”, ei kaota Gurjanova lootust.
2015- 2017. aastatel tegutses Eestis disainivaldkonnas keskmiselt üle 700 ettevõtte, mille töötajate arv ületas tuhandet inimest. Disainiga tegelevate ettevõtete seas praktiliselt puuduvad suuremad kui 10 töötajaga ettevõtted, keskmiselt töötab ettevõttes 1,6 inimest. 2015-2017. aastate keskmiseks müügituluks kujunes 47 miljonit eurot, millest eksport moodustas umbes 30% (allikas: Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA 2019. aasta uuring). Praegune kriis ähvardab väikefirmasid, kes aastatepikkuse töö tulemusena on suutnud käima panna väiketootmise või -büroo, investeerinud masinatesse või tarkvarasse, tööjõudu, turundusse ning alustanud aktiivselt eksporttegevusega. Kõige suuremad kuluartiklid on sarnaselt teiste väikeettevõtetega rent ja tööjõukulud.
Arvestades, et Eesti disainiettevõtted on oma unikaalsete toodete ja teenustega olulised Eesti maine kujundajad ja väikeettevõtted annavad Eestis rohkem lisandväärtust kui Euroopas keskmiselt (allikas: Rahajutud.ee, avaldatud 14.07.2018), oleks suur kaotus, kui lisandväärtust andvate ja riigi kuvandi loomisel suurt rolli etendavate väikeste disainifirmade arv peaks kriisi tõttu drastiliselt kahanema.
Allakirjutanud disainiettevõtted ja -organisatsioonid paluvad valitsuse kriisikomisjonil kaaluda muude arutelu all olevatele meetmetele lisaks ettepanekuid, mis puudutavad loomeettevõtete spetsiifikat. Majanduskahjude maandamiseks oodatakse riigi abi nii tööjõumaksude kui rendikulude kompenseerimiseks ja seadusandluse muudatusteks; tehakse ettepanek luua erakorralise riiklik fond, mille kaudu eriolukorras hüvitada ettevõtetele saamata jäänud tulu ning eriolukorra tingimustes eelistada riigihangetel eestimaist disaintoodangut või -teenuseid, teha riiklikke ettetellimusi või soetada disainipoodide kinkekaarte; üle vaadata kehtestatud loomemajanduse toetusmeetmete tingimused.
Disainerid on juba täna ühiselt astunud samme selleks, et koguda andmeid eelmainitud disainivaldkonna osapooltele tekkinud kahjude ulatusest. Mikrofirmade ja FIEde spetsiifikat arvestades on alustatud koostööd EVEA-ga. Lisaks teatavad disainiettevõtted, et on valmis täitma erinevaid tellimusi, mis aitaksid kriisi leevendada: näiteks tootma näomaske või osalema probleemidele lahenduse leidmise või prototüüpimise ja visualiseerimisega seotud ettevõtmistes. Näomaskide tootmiseks on oma nõusoleku andnud 140 väiketootjat.
Pöördumise tekst täies mahus asub siin!
Related Posts
Meet the Designer: Urmas Lüüs
Vastab Urmas LüüsUrmas Lüüs (1987) on omandanud bakalaureuse ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonnas Ehte- ja sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis, Hollandis ja Itaalias. Hetkel töötab Tallinnas vabakutselise disaineri ja …
Erakordselt hea päev Eesti disaini ajaloos!
Eesti disaini on märgatud! Esmakordselt võitsid eesti disainerid mainekal rahvusvahelisel disainikonkursil Red Dot: Product Design Award 2021 suisa kolm tootedisaini auhinda! Palju õnne võitjatele! Disainer Mihkel Masso ja lahingumeditsiini instruktor Rait Arro poolt väljatöötatud …
Meet the Designer: Äli Kargoja
Räägi mõne sõnaga enda.. “Olen sündinud Tallinnas, õppinud Tartu Ülikoolis Õigusteadust (bakalaureuse kraad), millele järgnes suunamuutus ning disainiõpingud Studio Bercot moekoolis Pariisis.” Kuidas leidsid tee disainini..Tee disainini on olnud loomulik kulgemine, rõivadisain on …
Meet the Designer: Kairi Lentsius
“Olen Tartus sündinud ja kasvanud. Koolis käisin kõigepealt Kunstigümnaasiumis ja edasi Miina Härma Gümnsaasiumis, kus mul tuligi tagasi igatsus loomingulise tegevuse järgi. Tartu Ülikoolis lõpetasin ajaloo ning rahvusvaheliste suhete suuna ja siis …