Larissa Kondina on Mekoome kudumbrändi asutaja ja disainer.
Ta on omandanud arhitektuurse hariduse, kuid hakkas rakendama oma teadmisi mitte majade, vaid kudumit kontrueerimisel. Larissa loob digitaalselt graafilisi maastikke ja transformeerib neid kudumismustriteks. Iga kampsuni, mütsi või kaeluse pikslimuster kirjeldab teatud linnakekkonna tüpoloogiat. Nii saavad kokku kaks kirge – arhitektuur ja kudumine.
Mis oli Sinu esimene päris töökoht? Kuidas leidsid tee disainini?
Minu päris esimene töökoht ei olnud üldse disainiga seotud. Gümnaasiumi ajal sain suveks tööd ema tutvuse kaudu Narva turul, kosmeetika poekeses. Teenitud raha kulus EKA ettevalmistamise kuursustele ja Narva-Tallinn-Narva sõtmisele. Kunstiakadeemias hakkaski minu tee disaini maailmas. Olen küll õppinud arhitektuuri ja linnaplaneerimist, aga nüüd rakendan omandatud oskusi ja põhimõtteid kudumite konstrueerimisel.
Millest koosneb täna Sinu argipäev?
Minu argipäevade rütm muutub sõltuvalt hooajast. Suviti elame koos perega maal. Seal ma kasvatan taimi ja köögivilju ja nende tegevuste vahel ka koon, katsetan lõngaid, kogun energiat ja inspiratsiooni. Külmal hoojal oleme linnas. Mina balanseerin stuudio ja pere elu vahel. Päeva esimene pool olen stuudios – koon, keteldan, pakin tellimusi, postitan pilte sotsmeedias. Minu abikaasa aitäb mind väga palju – tema peal on koduleht, kõik administratiivsed tegevused. Kui stuudios kudumisega on väga kiire, siis ta tuleb appi ja julgestab mind. Õhtuti kokandame ja ehitame legost kosmose laeva meie väikse pojaga.
Kellega eesti disaineritest tunduks Sulle põnev koostööd teha?
Ma vaimustun Liisi Eesmaa loomingulisest vabadusest. Oleks väga tore temaga koos millalgi midagi teha.
Mõttetera, mis elus kannab . . .
Mida vähem aega sul on, seda rohkem jõuad ära teha!
Minu bränd kasvab parallelselt mu pojaga, mis tähendab, et iga päeva sees on palju ülesandeid ja nii stuudios kui ka kodus. Selline olukord tegelikult distsiplineerib mind, paneb töötama tõhusalt ja otsustama kiiresti. Olen mõistnud, et aeg minu jaoks on kõige väärtuslikum resurss ja seda peab mõistlikult kasutama.
Oleksin tahtnud olla . . . . disaini autor!
Itaalias Capri saarel on üks imeline maja – Villa Malaparte arhitekti Adalberto Libera. Terrakota värvi maht kalju peal keset männide rohelust vaatab sinisele merele. Pärl, mida tasub minna vaatama.
Kultuurisoovitus?
Kultuurielamus, mis on iga Eesti elanikule kättesaadav on Anna Kaneelina kontsert või vähemalt plaat. Olen käinud kontserdisarja “Curioosum” Anna kontserdil, ja pean tunnistama, et nii tugevaid emotsioone pole ammu kogenud. Elav muusika ja hääl, tants, visuaalne taust – kõik moodustas terviklikkust. Imeline, et minuga samas linnas elavad nii andekad inimesed, kes saaksid oma muusikaga maailma vallutama!
HEAD UUDISED! Alates aprillist on eesti disani võimalik soetada ka südalinnast, nimelt avab EDM esinduspoe ka Solarise Keskuses. Pood asub esimsel korrusel ja on avatud …
Oscarid polnud ainukesed auhinnad, mida möödunud nädalavahetusel jagati. Eesti Disaini Päeval, 23. veebruaril esitleti Eesti Disaini Majas professionaalidele suunatud konkursi «Laste Asi» nominente ning koos nominentide näituse avamisega kuulutati välja ka konkursi võitjad. Auhinnale pürgijaid oli …
Eesti Disaini Maja ja Directori koostööst alguse saanud rubriik “Mis juhtub, kui disainer kampa võtta”, tutvustab maikuus KEHA3 tegemisi. 2015. aasta Directori numbritest võib leida veel lugusid: Matti Õunapuust, Tarmo …
Tallinna disainifestival Disainiöö on igaastane suurüritus, mis demonstreerib Eesti ja teiste maade disainerite saavutusi ning tutvustab disaini kogukonna mõtteviisi. Toimumispaikadeks on tihti unarusse jäänud huvipakkuvad arhitektuuripärlid, millest on kujunenud …
Harri Ehrlichi tee disaneri ametini polnud sirgjooneline ega loogiline. Pöördelisena toob mees välja hetke, kui ta inseneridiplomi kättesaamisel nägi 1985. aasta trükist „ERKI DISAIN“, kus oli põhiliselt firmagraafika. See tundus talle niivõrd …
Meet the Designer: Larissa Kondina
Larissa Kondina on Mekoome kudumbrändi asutaja ja disainer.
Ta on omandanud arhitektuurse hariduse, kuid hakkas rakendama oma teadmisi mitte majade, vaid kudumit kontrueerimisel. Larissa loob digitaalselt graafilisi maastikke ja transformeerib neid kudumismustriteks. Iga kampsuni, mütsi või kaeluse pikslimuster kirjeldab teatud linnakekkonna tüpoloogiat. Nii saavad kokku kaks kirge – arhitektuur ja kudumine.
Mis oli Sinu esimene päris töökoht? Kuidas leidsid tee disainini?
Minu päris esimene töökoht ei olnud üldse disainiga seotud. Gümnaasiumi ajal sain suveks tööd ema tutvuse kaudu Narva turul, kosmeetika poekeses. Teenitud raha kulus EKA ettevalmistamise kuursustele ja Narva-Tallinn-Narva sõtmisele. Kunstiakadeemias hakkaski minu tee disaini maailmas. Olen küll õppinud arhitektuuri ja linnaplaneerimist, aga nüüd rakendan omandatud oskusi ja põhimõtteid kudumite konstrueerimisel.
Millest koosneb täna Sinu argipäev?
Minu argipäevade rütm muutub sõltuvalt hooajast. Suviti elame koos perega maal. Seal ma kasvatan taimi ja köögivilju ja nende tegevuste vahel ka koon, katsetan lõngaid, kogun energiat ja inspiratsiooni. Külmal hoojal oleme linnas. Mina balanseerin stuudio ja pere elu vahel. Päeva esimene pool olen stuudios –
koon, keteldan, pakin tellimusi, postitan pilte sotsmeedias. Minu abikaasa aitäb mind väga palju – tema peal
on koduleht, kõik administratiivsed tegevused. Kui stuudios kudumisega on väga kiire, siis ta tuleb appi ja
julgestab mind. Õhtuti kokandame ja ehitame legost kosmose laeva meie väikse pojaga.
Kellega eesti disaineritest tunduks Sulle põnev koostööd teha?
Ma vaimustun Liisi Eesmaa loomingulisest vabadusest. Oleks väga tore temaga koos millalgi midagi teha.
Mõttetera, mis elus kannab . . .
Mida vähem aega sul on, seda rohkem jõuad ära teha!
Minu bränd kasvab parallelselt mu pojaga, mis tähendab, et iga päeva sees on palju ülesandeid ja nii
stuudios kui ka kodus. Selline olukord tegelikult distsiplineerib mind, paneb töötama tõhusalt ja otsustama
kiiresti. Olen mõistnud, et aeg minu jaoks on kõige väärtuslikum resurss ja seda peab mõistlikult kasutama.
Oleksin tahtnud olla . . . . disaini autor!
Itaalias Capri saarel on üks imeline maja – Villa Malaparte arhitekti Adalberto Libera. Terrakota värvi maht
kalju peal keset männide rohelust vaatab sinisele merele. Pärl, mida tasub minna vaatama.
Kultuurisoovitus?
Kultuurielamus, mis on iga Eesti elanikule kättesaadav on Anna Kaneelina kontsert või vähemalt plaat.
Olen käinud kontserdisarja “Curioosum” Anna kontserdil, ja pean tunnistama, et nii tugevaid emotsioone
pole ammu kogenud. Elav muusika ja hääl, tants, visuaalne taust – kõik moodustas terviklikkust. Imeline,
et minuga samas linnas elavad nii andekad inimesed, kes saaksid oma muusikaga maailma vallutama!
Related Posts
Eesti Disani Maja avab poe Solarise Keskuses!
HEAD UUDISED! Alates aprillist on eesti disani võimalik soetada ka südalinnast, nimelt avab EDM esinduspoe ka Solarise Keskuses. Pood asub esimsel korrusel ja on avatud …
Disainikonkurss “Laste Asi” võitjad
Oscarid polnud ainukesed auhinnad, mida möödunud nädalavahetusel jagati. Eesti Disaini Päeval, 23. veebruaril esitleti Eesti Disaini Majas professionaalidele suunatud konkursi «Laste Asi» nominente ning koos nominentide näituse avamisega kuulutati välja ka konkursi võitjad. Auhinnale pürgijaid oli …
“Mis juhtub, kui disainer kampa võtta” Directoris
Eesti Disaini Maja ja Directori koostööst alguse saanud rubriik “Mis juhtub, kui disainer kampa võtta”, tutvustab maikuus KEHA3 tegemisi. 2015. aasta Directori numbritest võib leida veel lugusid: Matti Õunapuust, Tarmo …
XII Disainiöö (25.09 – 01.10.2017)
Tallinna disainifestival Disainiöö on igaastane suurüritus, mis demonstreerib Eesti ja teiste maade disainerite saavutusi ning tutvustab disaini kogukonna mõtteviisi. Toimumispaikadeks on tihti unarusse jäänud huvipakkuvad arhitektuuripärlid, millest on kujunenud …
Meet the Designer: Harri Ehrlich
Harri Ehrlichi tee disaneri ametini polnud sirgjooneline ega loogiline. Pöördelisena toob mees välja hetke, kui ta inseneridiplomi kättesaamisel nägi 1985. aasta trükist „ERKI DISAIN“, kus oli põhiliselt firmagraafika. See tundus talle niivõrd …