“Eestimaine disain on viimastel aastatel teinud silmapaistva tähelennu ning vallutanud lisaks eestlaste südametele ka siinsed kodud, rõivakapid ja köögiriiulid. Kui aastaid tagasi võis kodumaiseid disaintooteid kohata pigem sama valdkonnaga seotud inimeste seljas, jalas ning vannitoas, siis nüüdseks on pilt mõistagi teine – kõik teavad, et Eesti disain on äge, isikupärane ja ainulaadne!”
Ka Solaris on kodumaise disaini au sisse tõstnud ning nii jõudis ühes uuenenud sisekujundusega Solarise keskusesse ka Eesti Disaini Maja, mille kauplus paikneb keskuse Rävala tänava poolses tiivas. Siinseid disainereid ühendav ja nende loomingut tutvustav platvorm Eesti Disaini Maja on kodumaa pinnal tegutsenud alates 2010 aastast ning on Eesti disaini maine kujundamist nii siin- kui sealpool piiri tublilt eest vedanud. Kuna eestlaste seast kerkib disainitalente aga üha juurde, otsustati nende looming kõigile huvilistele n-ö koju kätte tuua ning nii kinnitaski uuenenud Solarise keskuses kanda kodumaisetele sisustuselementidele, moeaksessuaaridele ning muule sarnasele pühendatud pood.
Lisaks igati kvaliteetsetele ja üdini unikaalsetele toodetele pakub Eesti Disaini Maja kauplus muudki toredat, näiteks hakatakse seal igakuiselt läbi viima nii töötubasid kui ka disainerite vestlusõhtuid.
Kodumaine disain on kindlasti miski, mida väikse rahvana au sees peame hoidma. Kes Eesti disainil käekäiku on jälginud, siis see teab, et selle juured ulatuvad kaugele minevikku – olgugi, et tänapäevane disain on juba oma nägu, on sinna põimitud ka eelnevatele põlvedele kuulunud nahatehnika, vaaremadelt pärinev heegelpits ning eestlasi truult ja väsimatult ühendavad traditsioonid. Selge see, et kui kogu see toredus hõbekandikul kätte tuuakse ning otse pealinna südamesse paigutatakse, on kindlasti põhjust kõike ka ise uudistama minna ja Eesti disaini püsimajäämisele omapoolne panus anda.”
18.–24. septembrini toimub Krulli kvartalis 18. disainifestival Disainiöö, seekordse teemafookusega “DESIGN 4.0. AI: tööstus või töötus?”. Maailmas praegu aktuaalset AI teemat, selle võimalusi ja ohte disainisektorile käsitlevad Disainiöö konverentsil “DESIGN …
Alates sellest nädalast kuulub rattafanaatikuna tuntud disaineri Paul Smithi kollektsiooni ka eestis disainitud linnaratas Viks. Viksi käis lugupeetud disainerile Londonis üle andamas Velonia Bicycle üks omanikest Indrek Narusk, kes on …
Mina, Oliver Kanniste – sündinud Tallinnas, elanud eri linnaosades, paikne Kanama külas Tallinna piirimail. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini eriala bakalaureuseõppe 2015 aastal ning hetkel omandamas magistrikraadi. Ametilt tootedisainerina hindan enda …
Eesti Disainerite Liit (EDL) osaleb rahvusvahelises projektis “Inimlikud linnad” (“Human Cities Challenging the City Scale”), mis tegeleb linnakeskkonna ümbermõtestamisega. Tähtsal kohal on inimene ning tema suhe kiiresti muutuva keskkonnaga. Tegemist …
Britta Talving: EESTI DISAINI PESA PEALINNA SÜDAMES
“Eestimaine disain on viimastel aastatel teinud silmapaistva tähelennu ning vallutanud lisaks eestlaste südametele ka siinsed kodud, rõivakapid ja köögiriiulid. Kui aastaid tagasi võis kodumaiseid disaintooteid kohata pigem sama valdkonnaga seotud inimeste seljas, jalas ning vannitoas, siis nüüdseks on pilt mõistagi teine – kõik teavad, et Eesti disain on äge, isikupärane ja ainulaadne!”
Ka Solaris on kodumaise disaini au sisse tõstnud ning nii jõudis ühes uuenenud sisekujundusega Solarise keskusesse ka Eesti Disaini Maja, mille kauplus paikneb keskuse Rävala tänava poolses tiivas. Siinseid disainereid ühendav ja nende loomingut tutvustav platvorm Eesti Disaini Maja on kodumaa pinnal tegutsenud alates 2010 aastast ning on Eesti disaini maine kujundamist nii siin- kui sealpool piiri tublilt eest vedanud. Kuna eestlaste seast kerkib disainitalente aga üha juurde, otsustati nende looming kõigile huvilistele n-ö koju kätte tuua ning nii kinnitaski uuenenud Solarise keskuses kanda kodumaisetele sisustuselementidele, moeaksessuaaridele ning muule sarnasele pühendatud pood.
Lisaks igati kvaliteetsetele ja üdini unikaalsetele toodetele pakub Eesti Disaini Maja kauplus muudki toredat, näiteks hakatakse seal igakuiselt läbi viima nii töötubasid kui ka disainerite vestlusõhtuid.
Kodumaine disain on kindlasti miski, mida väikse rahvana au sees peame hoidma. Kes Eesti disainil käekäiku on jälginud, siis see teab, et selle juured ulatuvad kaugele minevikku – olgugi, et tänapäevane disain on juba oma nägu, on sinna põimitud ka eelnevatele põlvedele kuulunud nahatehnika, vaaremadelt pärinev heegelpits ning eestlasi truult ja väsimatult ühendavad traditsioonid. Selge see, et kui kogu see toredus hõbekandikul kätte tuuakse ning otse pealinna südamesse paigutatakse, on kindlasti põhjust kõike ka ise uudistama minna ja Eesti disaini püsimajäämisele omapoolne panus anda.”
Britta Talving
www.brittatalving.com
Related Posts
Tänavune Disainiöö arutleb, kuidas kohanevad disainerid tehisintellekti kiire pealetungiga
18.–24. septembrini toimub Krulli kvartalis 18. disainifestival Disainiöö, seekordse teemafookusega “DESIGN 4.0. AI: tööstus või töötus?”. Maailmas praegu aktuaalset AI teemat, selle võimalusi ja ohte disainisektorile käsitlevad Disainiöö konverentsil “DESIGN …
VIKS kohtub Sir Paul Smithiga!
Alates sellest nädalast kuulub rattafanaatikuna tuntud disaineri Paul Smithi kollektsiooni ka eestis disainitud linnaratas Viks. Viksi käis lugupeetud disainerile Londonis üle andamas Velonia Bicycle üks omanikest Indrek Narusk, kes on …
Meet the Designer: Oliver Kanniste
Mina, Oliver Kanniste – sündinud Tallinnas, elanud eri linnaosades, paikne Kanama külas Tallinna piirimail. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini eriala bakalaureuseõppe 2015 aastal ning hetkel omandamas magistrikraadi. Ametilt tootedisainerina hindan enda …
Disaineritest ja arhitektidest koosnev rahvusvaheline võrgustik tuleb appi looma inimlikumat linnakeskkonda
Eesti Disainerite Liit (EDL) osaleb rahvusvahelises projektis “Inimlikud linnad” (“Human Cities Challenging the City Scale”), mis tegeleb linnakeskkonna ümbermõtestamisega. Tähtsal kohal on inimene ning tema suhe kiiresti muutuva keskkonnaga. Tegemist …