D (ISA) AINER

Isadepäeva eel räägime armastatud Eesti disaineritega lisaks tööle ka isadusest. 

Juba üle 30 aasta valgustidisainerina tegutsenud Tõnis Vellama meenutab loos oma lapsepõlve ja mõtiskleb isa rolli üle siis ja täna. Ta on kahe poja isa. Vanem poeg Hans teeb Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioloogias, uurides rakkude sise-elu. Hetkel Birminghamis täiendamas oma teadustööd. Vabal ajal tegeleb mägironimisega. Noorem poeg Hendrik oli just aasta vahetusüliõpilane Bologna ja Budapesti ülikoolis, nüüd lõpetab TalTe’is magistrantuuri majanduses ning asus täiskohaga tööle LHV pangas. Otseselt disainivaldkonda pole kumbki suundunud, aga kunsti ja kultuurihuvi on tugevalt olemas. Ning minu disaininäitustel on mõlemad kaasa löönud ja vist saavad aru küll millega ma tegelen.

1) Mis õpetused tänapäeva ellu oled kaasa saanud oma isalt?

Eks peamine õpetus oligi isa eeskuju. Sealt tuleb lugupidamine teiste inimeste ja looduse suhtes. Ning väike huumor ja lõõpimine käis alati asjaga kaasas, ka rasketes olukordades.

2) Kas neist midagi õpetad edasi ka oma lastele?

Eks ikka ja loodetavasti midagi ka omalt poolt. Ega ma teadlikult väga ei mõtle, kuidas kogemusi edasi anda, aga olen viimasel ajal proovinud neid küll kaasata näiteks mingite tööde puhul, mida ma veel oma isa käest õppisin ja millised oskused hakkavad tasapidi kaduma. Nagu näiteks, et väga palju asju koduses majapidamises saab ka ise teha, ei pea kohe kutsuma spetsialisti. Teinekord ma ise lähen sellega liiale aga mõlemal juhul on see õppematerjal.

3) Isa roll siis ja täna?

Sel ajal oli suhtumine, et väikeste lastega tegelesid ikka rohkem emad, nüüd on loomulik, et isad osalevad võrdselt emadega. Mina olin juba esimese poja sünnituse juures, minu isa ajal see polnud see kombeks ega lubatud. Teatud vanusest, ma arvan, ei vaata me koos tegutsemist kui isa ja poeg vaid nagu meeskond.

4) Mida peavad pojad kvaliteetajaks Sinuga ja mida pead Sina kvaliteetajaks nendega?

Koos tehtud matkad ja reisid. Üks meeldejäävamaid oli Eesti Disaini näitusesarja „Size doesn`t Matter“ kokkupanek Viinis. Mul oli vaja abilisi ja saime koos ka linna ja muuseume külastada.

5) Mida oled õppinud oma poegadelt?

Meelekindlust ja pühendumist. Viimasel ajal saan nende käest õpetussõnu kuidas tervislikumalt toituda, keskkonda hoida, sporti teha.  Jagame väga palju vastastikku uusi teadmisi, mida oleme lugenud või teada saanud. Ma usun, et noored peavad olema oma vanematest targemad ja paremad ja hea meel näha, et nii ongi.

6) Keda peab tunnustama Sinu tublide poegade saavutuse eest? Ema? Isa?

Laste andekus tuleb tegelikult nii emalt kui isalt ja siis veel nende enda seest. Meie saame vaid aidata seda andekust üles leida.

Tõnis Vellama loominguga saad lähemalt tutvuda SIIN!