Meet the Designer: Helena Tikunova

Kuidas leidsid tee disainini?

Minu disaineriks saamist mõjutas tungiv soov kõigist erineda ja ennast vabalt väljendada. See oli suur väljakutse, arvestades aega ja sotsiaalset ruumi kus ma kasvasin – Nõukogude Ukraina, 70-ndad. Alustasin kudumist 16-aastaselt ja olen sellega tegelenud 45 aastat. Ma ei sobitunud absoluutselt selle ajastu raamidesse. Kolisime Eestisse pärast abikaasa aspirantuuri Peterburis 1989. aastal. Tallinn võlus meid hetkega – hubased kohvikud ja väikesed vanalinna tänavad, kultuur, Euroopa elatustase. Тäiesti uus elu!

Kui me räägime sellest, mis täpselt minu tööd kujundas, siis mängis olulist rolli minu rahvuslik identiteet, terav huvi teiste kultuuride vastu. Heas mõttes seikluslikkus – mis juhtub, kui kombineerin Jaapani Noro lõnga (väga ereda ja tekstuuriga) ja Missoni mustrid? Kui kududa klassikalise Chaneli jakki? Erinevate tehnikate proovimine ja inspiratsiooniallikate otsimine, milles tekstuuri ja värvi suhe on harmooniline ja terapeutiline – Ukraina rahvariide, Haapsalu sallid, Kaffe Fassetti, Chaneli, Eisaku Noro looming ja palju muud.

Milline oli sinu esimene päris töökoht?

Olen terve elu olnud vabakutseline. Mäletan oma esimest “päris tööd” – see oli kootud koolivorm (seelik ja kampsun). Imestan nüüd, kuidas mul lubati neis koolis käia arvestades aega ja suhtumist välimusse. See jäi silma, ilmusid ka esimsed tellimused ja kliendid ja minu hobist sai minu kutsumus ja töö.

Millest koosneb su tänane argipäev?

Tööst – õnneks! Kohustuslik jalutuskäik varahommikul Kadriorus, tass maitsvat kohvi RØST-ist on argipäeva rõõmud. Töötan kodus – siin on minu ateljee, kus käivad ka kliendid ja õpilased kudumikursustelt.

Mõni mõttetera, mis elus kannab…

Pere usk ja toestus! Ma poleks suutnud pühenduda oma tööle, kui mul poleks olnud pere abi ja toetust. Olen õnnelik, et mu mees ja tütar loovad mitte ainult, ei loo mulle võimalusi teha, mida mu hing ihkab, vaid osalevad selles ka ise aktiivselt. Minu abikaasa Alexander tegeleb kõigi raamatupidamise ning tütar Polina turunduse ja müügiga ning on ka modell. Brändist on saanud osa kõigi meie elust ja usun, et oleme suurepärane meeskond.

Kellega Eesti disaineritest tunduks sulle põnev koostööd teha?

Töötasin kunagi Tanel Veenrega – ta valmistas ette oma kollektsiooni Tallinn Fashion Week’iks ja otsis kudumeid sinna. Tema looming on mulle südamelähedane ja hea meeledi töötaks temaga veel.

Millise disaini autor sa ise oleksid soovinud olla?

Lisaks värvile, tekstuurile ja esteetikale minu jaoks on äärmiselt oluline, et disain oleks praktiline ja “kantav”. See peaks olema asi, mida ma ei taha seljast võtta, sest see on nii mugav ja loomulik, et see saab minu teiseks nahaks. Olen lõngakvaliteedi suhtes väga nõudlik – lõppude lõpuks määravad toote praktilisuse just materjal omadused. Looduslikud kiud võimaldavad tootel “hingata” – see tähendab, et sa tunned end mugavalt iga temperatuuriga. Looduslikust lõngast valmistatud tooted hoiavad vormi ja kuju kauem – masstootmise ajastul vajame asju aastateks.

Olen väga insipreeritud Coco Chaneli loomingust – tema püüdlus mugavama moe suunas oli tol ajal suur väljakutse, arvestades toona domineerinuid stereotüüpe. Imetlen tema julgust ja esteetikatunnet.

Jaga meiega mõni meelde jäänud kultuurielamus..

Mäletan hästi, kuidas mind tabas Claude Monet töö ja tema geniaalne emotsioonide ja värvi kompa. Samuti ei saa mainimata jätta Andrei Tarkovski filme – vabaduse ootusest. Mäletan hästi, kui vaatasin esimest korda Federico Fellini “8 1/2” – hämmastavalt sügav ja elav film loomepiinadest, enda ja oma loomingulise tee otsingutest.