Meet the Designer: Iren Kompus

Räägi mõne sõnaga enda..

Olen sündinud Tallinnas, lõpetand Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala. Peale lõpetamist läksin peagi tööle Balitkasse kus koos Janika Sootnaga olin Montoni kaubamärgi üks loojatest ja disainisin naisterõivaid kuni 2012 aastani. Viimased aastad olen pühendunud joonistamisele ja loonud oma stuudio nimega AtelierIren. Oma illustratsioonides proovin välja tuua naiseks olemise ilu. Minu loomingut inspireerivad mood, muusika, fotokunst ja mind ümbritsev.

Kuidas leidsid tee disainini..

..kui ma mõtlen ajas tagasi siis ma arvan, et mu ema oma väga peene stiilitundega inspireeris mind lapsepõlves väga palju ja mu isa kes armastas head muusikat ja kunsti nautida avas mu silmad ja meele kunsti suunas. Armastasin palju joonistada, käia isaga kunstinäitustel ja plaadipoodides, samuti riideid välja mõelda ja õmmelda nii endale kui nukkudele. Olin kuue aastane kui õmblesin endale esimest korda lihtsa tuub stiilis sitsist topi ja kitsa seeliku, millega ma siis sama päev läksin ka õue mängima ja õhtuks oli mul seelikul kaks lõhikut… Lõpetasin Laste Kunstikooli siis Kopli Kunstigümnaasiumi ja sealt edasi läksin Eesti Kunstiakadeemiasse sisekujundust õppima. Mandaadis aga ütles mulle lugupeetud Hr. Mait Summatavet, et tüdruk sina peaks graafikaga tegelema ja soovitas mul minna graafikat õppima aga asusin hoopiski moedisaini õppima ja nüüd aastaid hiljem jõudsin joonistamise juurde tagasi mida ma väga armastan.

Millest koosneb su tänane argipäev..

Päeva esimene pool, kui lapsed on koolis ja pisem lasteaias kuulub loomingule. Mul läheb tavaliselt enne kaua aega kui jõuan esimese pintslitõmbeni, kõik peab olema õige… valgus, muusika, paber, pintsel, tušš… ja peamine- meeleolu. Viimasel ajal olen uuesti vaadanud Ellen Von Undwerthi, Peter Lindberghi, Helmut Newtoni fotolavastusi, neis tabatud hetki aga ka disaini ja moeblogidest uusi catwalke. Kogun enda sisse nähtud piltide emotsioone, poose, detaile ja siis võtan pintsli kätte ja jooned hakkavad liikuma, nagu ikka, enamus kordi visandid väga ei kõneta, teen sarnases kompositsioonis mitmeid katseid aga tulemusega jään harva rahule, teinekord aga tuleb välja midagi mida tahaks teistelegi näidata. Mul on jäänud tunne, et minu tehnika on selline kus väga midagi ette planeerida ei saa, pigem teeb käsi mingid jooned nii, et ma justkui ise neid ei kontrolli, vaatan pealt mis toimub. Kui võimalik siis loen midagi ja viin mõtted mujale, lapsed on juba sellises vanuses et hiljuti tõsteti vinüülimängija tagasi riiulile, avastan selle võlusid…

Kellega Eesti disaineritest tunduks sulle põnev koostööd teha..

Eestis on väga palju tugevaid disainerid aga võibolla hetkel huvitaks mind kõige rohkem koostööd teha mõne lennuka sisekujundajaga.

Oleksin tahtnud ise olla … (disaini) autor.

….mõne Lanvini kollektsiooni autor.

Mõni mõttetera, mis elus kannab..

Leia see ÜKS asi mis sind päriselt õnnelikuks teeb ja tegele sellega iga päev kasvõi korra, kasvõi natuke, aga nii et õhtul magama minnes on hea tunne.

Mõni huvitav või eriline fakt sinu kohta..

Olen aru saanud et ma olen olnud pidevalt otsimas ilu. Seda siis ka paberil, oma töödes, EKA ajal valiti minu illustratsioonid välja ja saadeti Pariisi näitusele, seega pingutused illustratsioonide tegemisel said tunnustust juba õpingute ajal. Suureks üllatuseks võttis minuga üsna hiljuti ise ühendust Londonis baseeruv Fashion Illustration Gallery ja palus minu töid, et neid oma web’i-oksjonil müüa, mitmed tööd leidsid uued omanikud ja see oli väga liigutav tunnustus.

Kultuurisoovitus..

Vaadake ägedat filmi “Margiela –In His Own Words” peaks saama Amazonist vaadata (kel pole kontot saavad vist 7p tasuta proovida) või siis kes saab järelvaadata hiljuti etv st tulnud “Auguste Escoffier ehk moodsa gastronoomia sünnilugu.”

Mida soovitaksid 20-aastasele endale..

Mina soovitaksin minna õppima (välismaale, mul jäi see tegemata) ja praktikale kui see on võimalik, valiks seltskonna kellelt teadmisi ammendada, st tunnetada mida teised oma kogemuste ja teadmiste näol annavad, vaadata ringi, proovida eri asju ja seeläbi paremaks saada, igas mõttes, mitte ainult erialaselt.