Meet the Designer: Tõnis Vellama

Vastab Tõnis Vellama

Tõnis Vellama (1965) on Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini erialal 1995. aastal. End täiendanud ning töötanud Taanis ning Norras. Esimene isikunäitus “LIGHT.THINGS” toimus 1992. aastal, sama pealkirja all kureerinud näituste sarja Riias, Helsingis ja Berliinis. Alates 2006. aastast 11 korda Disainiöö raames toimunud oksjonite korraldaja. 2018/2019 näituse projekti “KUU ja PUU” kuraator.

Stuudio SEOS Valgustus OÜ omanik ja disainer. Koostöös arhitektidega on valminud originaalseid valgusteid Eesti saatkondades, Estonia Teatris, Peterburi Jaani kirikus, hotellides ja eramutes. Valgustite erilahendused on jätkuvalt kirg ja väljakutse. Väikeseeria autorivalgustite tootmine kaubamärgi all SEOS. Valgustid “Fusion”, “Angel”, “Greta”, “Aero” ja “Bona Fide” on olnud aastate jooksul Eesti Disainiauhinna BRUNO nominendid. BRUNO Auhind Parima Elustiilitoote kategoorias tuli 2018. aastal vineerkohvriga “Alexander”.

1) Mis oli Sinu esimene päris töökoht? Kuidas leidsid tee disainini?

Esimene töökoht oli näituste kujundamise ja ehitamisega tegelevas ettevõttes. Alguses lihtsalt konstruktsioonide paigaldajana aga hiljem ka projekteerijana. Samal ajal õppisin õhtuses osakonnas disaini. Tartu Kunstikoolist sain väga hea baasi alla ja disaini suuna valik tundus väga loomulik. EKA (ERKI) õppimise käigus kasvas huvi just valgustite disaini vastu ja lõputöö oli välisvalgustite sari, mis ka reaalselt teostati.

2) Mis Sa täna teed? Millest enamasti Sinu päev koosneb?

Töö on õnneks vaheldusrikas, valgustite projekteerimine laua taga vaheldub prototüüpide valmistamise ja oma tootesarjade koostamisega. Või kui hinnapakkumiste tegemine ära tüütab, saab vahepeal midagi reaalselt kätega ära teha, lampe kokku panna.
 
3) Kas on mingisugune disainialane (või filosoofiline) n-ö baastekst, mida elutõena oma tegemistes alati meeles pead?

Disainerina peab mõtlema, et uute asjade tegemine on küll põnev aga maailmas on asju niigi ülearu. Kui midagi uut luua, siis peab see olema (või vähemalt püüdma olla) parem kui sarnase funktsiooniga asjad seni. Võib-olla sellepärast mulle meeldibki ka vanu valgusteid restaureerida. Kui miski on ilus ja tehniliselt toimiv, siis ei pea alati uut ostma.
 
4) Oleksin tahtnud olla …. disaini autor!

Ma ei oska mõelda, et just autor – aga on tooteid, mis minu jaoks on hea disaini sümbolid. See tähendab materjali kasutus, innovatsioon, funktsionaalsus ja ilu. Näiteks Thonet tool Nr. 14, loodud 1859, või Poul Henningseni PH 5, loodud 1958, mõlemad tootmises siiani.

5) Kellega eesti disaineritest tunduks Sulle põnev koostööd teha? 

Disainerina on koostöö igapäevane osa minu tegevusest aga rohkem arhitektide ja inseneridega. Praegu käsil üks näituseprojekt “KUU ja PUU” kus vanema põlvkonna sisearhitektide – disanerite Taevo Gansi ja Mait Summataveti – valgustid. Ja ühe saunatarvikute projekti juurde kutsusin noored disainerid Oliver Kanniste ja Jaan Michelsoni. Ma usun, et sellistes koostööprojektides on kõigil midagi õppida.
 
6) Viimatine kultuurielamus?

Mis on kultuur? Disainivaldkond on ka kultuur ja selles plaanis oli minu jaoks oluline sündmus, et Lutheri / Isokoni näitus jõudis EDL vahendusel Tallinnasse, Soolalao galeriisse.